Sunday, March 29, 2009

Eelmine nädal möödus kuidagi kiiresti. Eks asi ole ka selles, et ma
tulin kolmapäeval koju kuna olin haige. Päris kole nohu oli. Silmad jooksid vett ja põhimõtteliselt sain ainult nii olla, et hoidsin silmi kinni... Neljapäev läkski haigeks olemise peale.

Reedel oli mul juba parem ja mul tuli idee, et peaks raamatut lugema. Nimelt olin ma varem raamatukogust võtnud tänapäeva noorsoo teemalisi raamatuid. Opin ju noorsootöötajaks ning mõtlesin, et pekas neid lugema :)

Mõeldud, tehtud. Võtsin kätte raamatu " Maarjamäe kägu", mis oli saanud Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. Raamatu sisu lühidalt oli järgmine: Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi õigel kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. Marja-Liis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk tutvub kena ja asjaliku Martiniga. Paraku hakkab Marja-Liisile üha enam tunduma, et sama noormees on silma jäänud ka tema kaunitarist vanemale õele… Teoses kohtubki Maarja läbi interneti Martiniga. Kõik on ilus ja roosiline nii kaua kuni tüdruk näeb oma armsamat ja õde koos ning arvab kohe, et neil on mingi teema ja põgeneb Tallinnast Tartusse vanaema juurde. Seal aga selgub, pärast rääkismis oma kunagise parima sõbrannaga, et Martin ja ta õde tahavad talle korraldada üllatus-sünnipäevapidu. Tüdruk saab aru kui valesti ta on käitunud ja läheb koju tagasi ja räägib asjad selgeks ja kõik on fine :)

Miks ma sellest raamatust räägin... Põhjus on selles, et elus on tihti olukordi kus inimesed teevad ennatlike otsuseid. Ilma ühte või teist osapoolt ära kuulamata. Miks nii käitutakse? Ei tea, äkki esmaste emotsioonide alusel. Seega ärge rutake oma otsuseid kohe tegema. Laske asjadel enne seedida ja uurige järgi kas asjad on ikka tõesti nii kui need esialgu paistavad.

Ja kuna ma olin nii tubli ning eelmine raamat oli suht õhuke (ala 100 lk), siis otsustasin ka teise raamatu läbi lugeda :)
Teiseks raamatuks oli "Imesid juhtub harva". Seegi raamat on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistluselt, mis oli äramärgitud töö.
“Imesid juhtub harva” on jutustus 13-aastasest Rebeccast. Tema isa on miljonär ja tüdrukul on olemas kõik, mida saab osta raha eest. Kuid pärast ema surma saab Rebecca aru, et õnnelikuks ei tee pelgalt ainelised väärtused, tähtsad on ka lähedaste tähelepanu ja armastus. Aga isal on palju tööd ja uus suhe kena noore näitlejatariga… Armastuse võitmiseks astub Rebecca meeleheitliku sammu, mis paiskab segamini nii ta enda kui ka tema ligidaste tavapärase elu. Nimelt ta põgeneb kodust. Oma rännakul kohtab ta kodutu naisega, kelle eest ta hoolitsema hakkab ja kelle ta ka tavaellu tagasi aitab. Samuti kohtub ta ühe poisi Taanieliga, kes on jällegi Rebecca abistaja ja kes õpetab talle erinevaid lihtsaid väärtusi elus, millest tasuks rõõmu tunda. Teose lõpus jõuab Rebecca ilusti isa juurde kuid jääb auto alla ja satub ratastooli. Isa on enda peale vihane, et ei pööranud piisavalt tähelepanu lapsele ja et viimane nüüd kõndida ei saa. Aga Rebecca ei hoolinud selles. Vastupidi. Ta isegi oli rõõmus selle üle, sest nüüd oli tal isa olemad.

Ka selles raamatus oli jällegi olukorra valesti mõistmine. Oleks omavahel asju selgeks räägitud kohe, enne tormakaid otsuseid, oleks palju halba olemata olnud.

Üks huvitav fakt, mida mõlemad teosed kajastasid, oli noorte tüdrukute hääletamine. Ja mõlemal korral sattusid nad pervertide hulka ja palju ei jäänud puudu, et tüdrukud oleks ära vägistatud. Vot nii, mõelge enne kui hääletama asute :)

Igatahes tore oli lugeda, need raamatud on sellised mõnusad, ajaviiteks, lihtsalt kirjutatud ja lähevad ruttu.

Aga praegu lõpetan :)
Siret


Tuesday, March 24, 2009

Ma just mõtlesin, et teeks ilgelt pika sissekande, sest pole nii kaua siia juba miskit kirjutanud. Muideks kirjutada blogi tuli mulle üldse meelde selle järgi, et googeldasin ennast (ego-ego :D EI tegelt oli lihtsalt vaja paari asja uurida :D) ja leidsin enda blogi :D Imelik eks. Ühesõnaga vaatasin, et siin on viimane kord soovitud miskit uue aasta sarnast ja mõtlesin, et peaks muutma seda :D

Vahepeal oli mul muide sünnipäev. Jaa kolmekümnes jookseb :D Pidu oli nii tore :) Tahaks jälle. A ja mis on tänase päeva tippsündmus: meil pandi ühikasse wifi lõpuks parooli alla ja enam ei saa kõrvalühikas meilt seda rottida ja meil on nagu ülikiire nett :D ISegi videosid saab vaadata :D Enne laadis neid mingi suht päev:D

Aga nigel lugu on selles suhtes, et ma haige. Nagu mingi fking Murphy seadus... Rääkisin just eelmine nädal, et huvtav, et pole nigu umbes aasta juba haige olnud, et imelik... Jaaaaa kes oli paari päeva pärast haige... Normal eks. Ja nüüd ongi mandlid paistes ja nohu tuli ka. Ärkasin täna hommikul üles ja oli nohu :S:D

Ja siis ma vist olen nii tubli, et saan stippi ka :) Kuigi kursajuhata ütles, et saame, siis ma enne homset ei rõõmustaks veel :D TA ajab alati miskit sassi. Homme peaks üle tulema, juhul muidugi kui ikka saan :D

Rohkem nigu ei oskagi miskit rääkida. Mõtted said otsa vist. Tegelt peaks magama hakkama sättima, sest homme peab suht var a tõusma ja ma nii kui nii ei saa öösel ka korralikult magada, oma haiguse tõttu muidugi.


Nii, et olge tublid ja nii umbes paari kuu pärast võib uut sissekannet oodata :D (või siis varem :D)
Sjäu (:
Tõbine-tüdruk.