Ja ta jõudiski kohale..

Oli kolmapäeva õhtu ja ma mõtlesin, et peaks välja minema... Ei jaksa ühikas olla. Pealegi eksam ja arvestused tehtud ning semester ongi minu jaoks läbi. Panin ennast siis vähe viisakamalt riidesse, et saaks ka kuskile välja minna. Juba koridoris kuulsin kuidas Maris hüüdis, et LUND SAJAB. Kui ma õue jõudsin haaras mind ülimeeldiv tunne... Sadas laia lund. Ma seisatasin ja vaatasin üles. Taevasse. Ning mõttes kõlas vaid "Kullake kas sa kuuled kuidas lumi langeb? Ma jalutasin bussipeatusesse ning nii tore oli vaadata vastu tulevaid inimesi, kõigil nägu kergelt naerul. Bussi ootasin umbes 5 minutit. Selle aja sees oli hetk, kui mitte õhtegi autot ei sõitnud mööda... Oli täielik vaikus ning suure pingutamise korral võis isegi kuulda kuidas lumi maapinda puudutab. Uskumatu eks, eriti veel Tallinnas. Siis see hetk kadus, tulid jälle autod ja buss. Kui kesklinna jõudsin käisin paari sõbrantsiga Vana Willemis istumas, einestasime ja jõime kakaod ning lobisesime niisama.

Reedel oli ka tore päev. Muidugi selle pärast, et sain koju ja pean siit linna minema alles 26 jaanuar :D Aga õhtune korvpalli matš vilistlaste ja õpilaste vahel oli küll muidugi klass omaette :D Kes teab, see teab.

Laupäeva hommik algas sportlikult. Peale hommikusi toimetusi käisin korra võimlast läbi ning edasi ujulasse, kus oli jällegi vilistlased vs õpilased. Pärast seda kohe kooli, kus sai natuke praktika jaoks tööd teha ( muide ma tänasest Kose G.s huvijuhi praktikal :) 4 nädalat). Ja siis õhtu lähenedes hakkas peale pidu-Vilistlastepidu. Eriti naljakas oli näha inimesi, keda pole a la 100 aastat näinud ja siis näed neid koolis :D öhesõnaga pidu sai, jooki sai, nalja sai, kõike sai :D Tahaks, et tuleks juba uus Vilistlaste pidu.

Muide peolt öösel koju tulles oli väljas meeletu vaikus.. Nagu öeldakse vaikus enne tormi, sest see mis eile hommikul ärgates mind ees ootas oli suht omapärane:)
Tõsine torm oli. Ning muidugi tahtsin ma siis kohe õue minna... Läksimegi. tund aega koos poes käiguga saime ära oldud ja siis olime eriti õnnelikud kui tuppa saime :) Pärast oli kohe eriti magus lõunauinak. Ning õhtul oli nii hea olla kodus, soojas, põletada küünlaid ja vaadata telksi ning pärast uinuda kallima kaisus :) Mõnuššš

Ja täna peaks kooli minema... kella 13.00, sest olegem ausad ma ju peaks praktikat ka tegema :) Ja pärast seda lumememme ehitama :)

S.

Tegelikult on asi nii, et ma pole eriti blogitja inimene, pole aega eriti ning kindalsti pole ka viitsimist seda pidevalt täita... Kui ei usu, siis võiks vaadata mu eelmis postituste kuupäeva. :D
Aga enivei... Mõtlesin, et peaks siiski ennast kätte võtma ja uuesti blogi hakkama kirjutama. Lihtsalt niisama. Isegi kui keegi seda ei loe... ikkagi võiks ju pidada teist. Kui nüüd päris aus olla, siis ma hakkasin just praegu uuesti blogi kirjutama selle pärast, et ma pean õppima psühholoogia eksamiks ja ei jaksa eriti enam. Ei ole viitsimist ja motivatsiooni. Kool on mu vist liiga laisaks muutnud :D
Aga koolist peaks ka natuke rääkima... Meil ikka päris hea elu :) Septembris läksime kooli... olime 4 nädalat kooli ja oli juba esimene IK-nädal ( See on selline nädal, kus peab kodus tegema kodutöid, a la referaate ja esseesid :) . Siis käisime jälle 4 nädalat koolis ja oli jälle IK-nädal... peale seda 2 nädalat kooli ja algab kohe praktika, mis kestab 4 nädalat :D Ja arvata on, et ma Kosele praktikale... saab vähemalt kodus elada :)
Naljaks on see, et kui kodus enam nii tihti ei ela, siis hakkad kohe eriliselt väärtustama seda kodus olemise aega :) Nii hea on kodus olla, soojas toas, kus küünlad põlevad ja on tunda imehead ema tehtud söögilõhna.
Aga ma vist ikkagi peaks nüüd edasi õppima. Ei saa nii laisk olla :D
Olks,
C ya
S.