Täna on vastlapäev. Minu selle aasta vastlasõit oli eelnevatest erinev :D Nimelt ma kelgutama ei viitsinud minna, selle asemel läksin papsiga koos ühe "jääraja autoga" külavahele rallitama:D Nagu väike laps. Vastlakuklit sõime ka, aga hernesuppi sõin eile, täna enam ei tahtnud :D
Aga Orus olles on mõnus jalutada, lihtsalt olla niisama :) Aeg iseendaga nagu öeldakse. Ja siis ma hakkan jälle igast asju mõtlema. Pean nn endast targemaga nõu:D
Ma ei saa sellest aru, miks inimesed ajamöödudes muutuvad. Näiteks saad kellegagi tuttavaks.. TUndub täitsa tore.. Kõik on ok, siis mõne aja möödudes taipad, et ta ei ole ikka see, kellena ennast algul näitas. Näiteks ka suhete puhul... Sa tunned, et see inimene on su jaoks kogu maailm. Kõik muu jääb tahaplaanile. Sind ei huvita see, mis teised arvavad, tähtis on see, mida Tema arvab.. Ja siis, aja möödudes sa taipad, et ta ei ole üldse see, kes algul. Hakkad mõtlema, et kuidas sa algul üldse said nii tunda... sa olid nõus ohverdama Tema pärast kogu oma maailma..
Mnjah. Niimodi on täitsa naljakas mõelda. Või siis vahel on ka nt nii, et saad kellegagi tuttavaks. Ja tunned, et tahaks temaga midagi rohkemat. Unistad ainult sellest... Loodad. Ta tundub sinu jaoks nii ideaalne. Ja lõpuks see juhtub. Sa saad ta "kätte". Ja siis tunned, et see ei olnudki tegelikult see, mida sa tahtsid. Ta ei ole enam sinu jaoks see ideaal. Vaid lihtsalt tavaline inimene. Sa soovid, et midagi ei oleks juhtunud ja sul oleks olemas ideaal Temast. Keegi, kellele mõelda.
Ärge seda kõike päris tõsiselt ka võtke :)
Tegelikult on üldse nii, et elu on lill :D Peale tõusu tuleb alati langus ja peale langust alati tõus ;)
Gotta keep my head held high
Sirru*
No comments:
Post a Comment